Koolilaste vihane hiiglane

Koolilaste vihane hiiglane.

Max ja Mia ajasid magava hiiglase üles ja see oli kole vihane. Kuidas hiiglane püsti saab? Meie peame aitama.

Nii. Hiiglane on valmis, aga tema tõstemehhanism ei jõua teda tõsta. Kuskil on viga. 

Tüdrukutel õnnestus. Kiirust ei tohtinud suureks panna ja ka mootori töötamise aeg pidi olema lühike, sest suuremal kiirusel läks tõstemehhanism üle võlli ja hiiglane käis uperkuuti. Ja jälle hakka parandama.

2. tund
Kui hiiglane on valmis tehtud, oli töölehel ülesanne teha väike lühinäidend, kuidas Maxi ja Mia vestlus hiiglasega edasi kulgeb. Kuid tuleb välja, et ehitada on ikka toredam kui lugu kirjutada, nii et see jäi meil pooleli. ;( 

Koolilaste lennuk

Koolilaste lennukikatsetused

Väikesel lennukil saime katsetada propelleri kiiruste ja suundadega.

Kes ei mahtunud täna robotit ehitama, need

saavad ju homseks kodused tööd ära teha.

 2. klassi tüdrukutel koostöö klapib. Nad on nii kiired, vups ja ongi valmis. 

Nüüd vaja veel natuke programmeerida ja katsetada lennuki mootori 

suuna ja kiirustega. Mis häält lennuk teeb?

Ega 3. klassgi alla jää. 

Koolilaste jalgpallifännid!

Tõelised jalkafännid!

Olemas jalgpallur ja väravavaht, puudu veel fännid, sest ühe tõelise jalgpallilahingu juurde kuuluvad tulised fännid.

Poisid on nii õhinas, et pole aega istudagi. Kolmekesi saab ka ehitada kui muud üle ei jää.

Nukkvõll lükkab fänni üles ja siis ta vajub ise alla tagasi. Siinkohal ei jõudnud me tükk aega jälile probleemile, miks robot liiga tihti ära laguneb. Programmi mitu korda ümber tehes saime lõpuks hakkama.

Kui nukid on mõlemal pool samas asendis, siis hüppavad fännid korraga. Kui aga erinevas asendis, siis hüppavad fännid kordamööda. Lahe oli ka katsetada, mis hääli võiks üks lärmakas fänn teha. Konna krooksumine ei sobinud, aga lõvi möirgamist võib üks tõeliselt pettunud fänn teha küll. 

Lõpuks korraldasime parima fänni võistluse. Selleks oli hindamisleht ja kõik paarid hindasid teiste roboti välimust, liikumist ja häält. Välimuselt olid robotid suht sarnased, kuid häälte ja liikumise hindamisel tekkiski tüdrukute robotitel edumaa. 

Kuna meil on viimasel ajal jalgpall tihti teemaks, siis ongi tore siinkohal teatada head uudist, mis me täna teada saime. Suuremate lastega koostatud Ideelabori projektitaotlus koolimaja ette staadionile väikeste jalgpalliväravate ostuks sai toetuse. Nii, et pole enam kaugel aeg kui saame hakata jalgpallimängu õppima! 

Koolilaste väravavaht

Koolilaste väravavaht

Kui eelmisel tunnil ehitasime pallilööja, siis on ju vaja ka väravavahti. Koolilastel käib ehitamine juba nii kiiresti, et sel ajal kui mina otsisin pikendust ja veel üht-teist, siis olidki lastel robotid juba valmis. 

Kui tüdrukud kipuvad appitulnud poistele nähvama, et tegelgu oma asjadega, siis seekord oli kõrvaltvaatajal õigus. Tänu Laurile leidsime tüdrukute robotis kiiresti vea üles ja töö sai jätkuda. Viisakaks peame ikka jääma. Ka poistega. ;)

Programmeerimises tuli kasutada täringut ehk juhuarvu. Sest ega väravavaht ju ette tea kummalt poolt järgmine löök tuleb. Ehitamises oli kasutusel rihmülekanne.

Tunni lõpp läks lärmakaks, sest iga hinna eest oli vaja paberpall väravasse saada. Väike robot sai suurem osa palle küll tõrjutud, aga seda suurem oli rõõm kui värav tuli. 

Lärm näitab, et kevad ei ole enam kaugel! ;)

Koolilaste jalgpallilööja

Koolilaste jalgpallilööja

Jalgpall on meil kuum teema. Unistame päris jalgpalliväravatest, aga ka robootikas saab jalgpalli mängida. 

Koolilastel läheb roboti ehitamine juba nii kiiresti, et jõuame samal tunnil ka programmeerida ja katsetada.

Kristinal ja Lauril on tööjaotus paigas.

Viimane lihv!

Tähelepanu! Käivitan.

Ja ongi värav! Aga värav on vist liiga lai saanud.

Kui liiga suur hoog sees, siis pidi plaati kinni hoidma, et jalad minema ei lendaks.

Aga tundub, et kevad ei ole enam kaugel - kui jalgpallikatsetused tehtud, 
lendas paberpall ka niisama päris hästi!

Lasteaialaste möirgav lõvi

Lasteaialaste möirgav lõvi 
10. veebruar 2017

Kuna Villemil ja Raimondil oli viimasel korral arusaamatusi arvutihiire ja ka meeskonnatöö jagamisel, said mõlemad seekord uued paarilised. Vaatame kuidas elu nüüd edasi kulgeb. 

Lamava ja möirgava lõvi ehitamine ei olegi nii lihtne kui pealtnäha paistab. 

Teine tund 17. veebruar 2017

Alguses hakkasime hooga ehitama. Kõige väiksemad said kõige enne valmis. Teistel oli ka valmis, aga juba esimese näidisprogrammi käivitamisel selgus, et kuskil on viga. Siis pidi õpetust tagasi kerima niikaua kuni vea koha üles leidsime. Ühed polnud lugenud täpselt, mitmene klots (6-ne või 8-ne) ja teistel oli esimesed ja tagumised käpad vahetuses. See tegi lastel meele kurvaks. Ja tuli natuke isegi porinat, et kaaslane on süüdi. Nii need asjad meeskonnatöös ikka ei käi. Koos tegime vea, koos ka probleemid lahendame.

Aga siis avastasid Raimond ja Laura häälte salvestamise nupu. Ja siis oli kõigil nalja palju. Lahe oli ise hääli teha ja siis uuesti üle kuulata. Lärm läks päris suureks. 

Proovime siin parandada, mis veel annab. Aga lõpuks tuli ikka jalad ja pea otsast võtta ja uuesti ühendada. Viga ei olnudki väga suur. Vahel tuleb viga ka sellest, et lapsed ei vajuta klotse korralikult kinni ja siis esimest korda mootorit tööle pannes lagunebki robot laiali. 

Tunni lõpuks saime siiski kõik robotid valmis, nii et järgmisel nädalal hakkame programme katsetama. Ja salvestame lõvile siis mõne asjaliku repliigi ka! ;)


Kolmas tund 02.03.2017

Tuleb välja, et see lõvi ongi kõige raskem ülesanne nendest, mis me siiani oleme teinud. 
Näidisprogrammist me kaugemale ei jõudnud. Ma arvan, et probleem minus - ei suutnud lastele selgeks teha, et lõvi tõuseb käppadele ühtepidi liikuva mootoriga, möirgab ja laskub tagasi maha teistpidi liikuva mootoriga. Tekkis olukord, kus lõvi tõusis käppadele liiga kaua, aga kuna tal käpad ringi ära teha ei saanud, läks ta lihtsalt katki. Siis me jälle parandasime. Ja jälle otsast peale. Arusaadav, et lastel läks isu ära. Lisaks tahtsin, et lapsed salvestaks lõvile ühe repliigi, mida ta võiks öelda. No umbes nii, et kui lõvid oskaks rääkida, mida nad möirgaks. Aga jälle oli lõbusam teha igasugu muid hääli. Nii, et ka see kukkus läbi. Lärm läks suureks ja läksime ära sööma. Lastel oli lõbus, aga mina olin õnnetu. ;(

Koolilaste tiibulehvitav lind

Koolilaste tiibulehvitav lind

Kui lind oli valmis ehitatud, imestasid lapsed, et kus siis mootor on. Sellel robotil ei olnudki mootorit. Pidime ta tiibu ise liigutama kuid saime jälgida, et kui nokk liikus üles, siis saba alla ja vastupidi. Aga kallutusandur tuli lisada. Nii, et kui kallutusandur tundis, et kaldenurk muutus, tegi lind vastavat häält, mida noored robootikud tal käskisid teha.